Vits-lambiharjapuu

Lambiharjapuu - igihaljas põõsas, õitseb suve alguses, vahest ka teist korda sügisel, originaalsete punaste õisikutega pikkusega umbes 10 cm, igas suunas väljaulatuvate tolmukatega (nagu pudelihari). Sidrun-lambiharjapuu lehed eritavad hõõrudes sidrunilõhna, mille järgi saigi taim oma nime.
Lambiharjapuu armastab: valgusküllast, päiksepaistelist kasvukohta (väga kuuma suvepäikese eest on parem varjutada) ja värsket õhku (suveks on parem õue viia), kõrget õhuniiskust (on soovitav piserdada), suvel küllusliku kastmist (vett peab pehmendama) ja iganädalast väetamist, talvel jahedat talvituskohta (+7+14 kraadi) mõõduka kastmisega.
Lambiharjapuu seemned külvatakse augustist -märtsini (seemnete külv pinnapealne), kasutade külviks niisket turba ja liiva segu; madalasse anumasse külvatud seemned kaetakse klaasiga. Pikeerimine tehakse individuaalsetesse potikestesse kui nad on juba 3 cm kõrgused. Soovitatav substraat: kamar-, lehe-, turbamuld, liiv proportsioonides (4:2:2:1).
Aasta lõpuks lambiharjapuu tipud näpistatakse ära taime tihedamaks kasvamiseks (edaspidi kasvu edenedes reageerivad hästi näpistamisele ja lõikamisele lopsaka põõsa kujundamisel). Sidrun-lambiharjapuu istikutele on iseloomulik aeglane kasv (umbes 4-5 cm aastas).
Sidrun-lambiharjapuu hakkab õitsema umbes 5 aastaselt.

Kasutatakse valgusrikate jahedate ruumide, temperatuuriga talvel +10-12 kraadi, kaunistamiseks.
Küllaltki tähelepanuväärne on taime kasvamine: kõigepealt paisuvad pungad, mille sees on juba moodustunud kõik lehed ja (vahest) õiepungad. See tähendab, et nii kui pung avaneb, siis kohe ilmuvad kõik lehealged mis hakkavad sellel oksal kasvama. Kui õiepungi lehtede kõrval pole näha, siis antud juhul see oks õitsema ei hakka.
Taimeoksad hargnevad suurepäraselt inimese vahelesegamiseta, kuid vahest on mõtet tema kasvu piirata, sellepärast, et okste harunemine algab ligikaudu siis kui oks on umbes 20-25 cm pikkune. See tähendab, et Sidrun-lambiharjapuu kasvab aasta jooksul umbes 1 m diameetriga taimeks... Kärpimine pole seotud Sidrun-lambiharjapuu kasvu eripäradega (punga pole võimalik ära näpistada), jääb üle vaid oks ära lõigata. Heaks õitsemiseks on vajalik külmaperiood. Pärast temperatuuri viimist +10-12 kraadini ja taime üleviimist sooja on peaaegi kõikides pungades õiepungad.
Mida eredam on valgustus seda eredamad on õite värvus. Kui valgust on vähe siis pungad või õied võivad kuivada täielikult avanemata. Kui valgust on piisavalt siis kõik õied tulevad eredad vaarikapunased. Ebapiisava valguse puhul on õite värvus kahvatum.
Kasvukoht: mai keskpaigast kõige parem vabas õhus päikesepaistel. Talvel valgusküllases ja jahedas ruumis (minimaalne temperatuur talvel +10°C). talub kuiva õhku.
Suvel peab pinnas olema pidevalt kergelt niiske. Kastetakse ainult pehme veega. Talvel kastetakse väga vähe.
Lambiharjapuud paljundatakse suvel tipupistokstega, välja arvatud Sidrun-lambiharjapuu. Tema istikud kasvavad aeglaselt ja kaua, enne kui hakkavad õitsema. Pistoksad juurduvad liivas, pealt kaetuna klaaspurgiga, kuna neile on vajalik kõrge õhuniiskus. Seemned külvatakse kevadel +16+18°C temperatuuril.

Eng.: Weeping bottlebrush, Creek bottle brush. Suom.: Norjalamppuharja. Sven.: Lampborste. Bot. syn.: Melaleuca viminalis (Sol. ex Gaertn.) Byrnes, Metrosideros viminalis Sol. ex Gaertn.